Vrakid

Olete oodatud nautima Balti Mere unikaalseid saladusi koos meiega. Allpool leiate Eesti vrakkide kirjeldusi. Nimekiri muutub, kuna uuendame seda pidevalt.

Heino
Sügavus põhjas:18m
Dekid: 15-16m
Pikkus: 18,3 m
Laius: 4,92 m
Vaatamisväärsused: Haakekonks, WC pott, kompassi alus, masinaruumi telegraafiseade
Ohud: Aukude servad,
Nõutav tase: OWD

Puksiir "Heino" (endine "General Surovtsev) ehitati 1902. aastal Riias. "Heino" uppus 21. novembril 1944. aastal, kui laeva lähedal plahvatas magnetmiin, hukkus kolm meeskonnaliiget. Vrakk asub Aegna lähedal 16 meetri sügavusel. Plahvatus on minema viinud osa mootoriruumi seinast ning kaptenisilla, ülejäänud osa laevast on suhteliselt hästi säilinud.

Tutti
Sügavus põhjas: 16m
Dekid: 13-14m
Pikkus: 15,6 m
Laius: 4,29 m
Vaatamisväärsused: Rooliratas, vanaaegne ankur
Nõutav tase: OWD

Puksiir "Tutti" ehitati 1898. aastal Hamburgis. Laeva pikkuseks oli 15,6 m ja laiuseks 4,29 m. "Tutti" Hukkus  21. novembril 1944. aastal magnetmiini tõttu.  Õnnetuses hukkus ka üks meeskonnaliige, kes jäi masinaruumi. "Tutti" lebab Aegna lähistel 16 meetri sügavusel. Võttes arvesse suhteliselt madalat sügavust, on vrakk üllatavalt hästi säilinud. Isegi rooliratas seisab veel püsti. Pakpoordis ahtri lähedal lebab vanaaegne ankur. Arvatavasti ei kuulu see suuruse järgi otsustades Tuttile ja  kuidas ta sinna sattus on siiani saladuseks.

Polaris/Raa
Sügavus põhjas: 26m
Dekid : 22-24m
Pikkus: 32,27m
Laius: 8,67m
Vaatamisväärsused: Vöör, ahter, trümmid
Ohud : Võrgud,
Nõutav tase: AOWD

Purjekas on ehitatud 1917. aastal Koivistos Soomes. Laeva Pikkus on 32,27m, laius 8,67m,  Veeväljasurve 226 BRT. Purjekas kandis nime "Polaris" kuni aastani 1938, mil ta müüdi Eestisse laevaühing "Raa'le" . Kuna "Polarise"-nimeline laev oli siis Eestis juba olemas, sai purjeka uueks nimeks "Raa". Kinnitamata andmetel uppus "Raa" 8. augustil 1941 pommiplahvatuse tagajärjel.
Praegu lebab "Raa" Aegnast edelas 26 m sügavusel. Vrakk istub ilusti kiilul. Tekiehitised puuduvad, samuti on purustatud vraki  sisemus.

Jaen Teär
Sügavus põhjas:39 m
Dekid: 34-36 m
Pikkus : 40 m
Laius: 9,72m
Vaatamisväärsused: Kompassi alus, rool, mastijalg, talid mis vedelevad dekil
Ohud: pimedus, külmus, asetseb laevateel
Nõutav tase: AOWD

1926 aastal Saaremaal ehitatud üks viimastest puitpurjekatest, mis uppus 1944.a detsembris Tallinna lahel Vahemadalast läänes. Uppumise põhjuseks oli terav jää, mis pardad läbi lõikas, Uppumise hetkel veeti vilja, mis on siiani trümmis alles, rool on säilinud tervena ja tekil on näha kompassi ja taglastuses kasutusel olnud talide jäänuseid.

Iljuða
Sügavus põhjas:15m
Dekid : 12-13
Vaatamisväärsused: Vööriluuk, ahtriehitised, trümmid
Ohud: Müned võrgud, nähtavus tavaliselt alla keskmise
Nõutav tase: OWD  

Vene sõjaväe poolt uputatud "Iljusha"-tüüpi (Projekt 1427) miinitraaler. Tekiehitised on enne uputamist maha võetud, vasakus pardas on auk. Tekiehitiste kohalt on kere põhjani avatud ja täis erinevaid kaableid. Lebab Paljassaares 15m sügavusel kiilul.

Vanja
Sügavus põhjas:18m
Dekid: 16 m
Pikkus: 40,5 m
Laius: 7,7 m
Vaatamisväärsused: ahter, keskosa trümmid ja poordid
Ohud: kalavõrgud ja kõiksugu hõljuvad nöörijupid
Nõutav tase: OWD

Vene sõjaväe poolt uputatud "Vanja"-tüüpi (Projekt 669) miinitraaler. valmistatud puust, veeväljasurve 270 brt. Mõõtmed olid 40,5 x 7,7 x 2,1m. Vöör ja keskosa on ilmselt plahvatusest vigastatud. Ahter on seevastu aga terve. Vrakk asub Paljassaare lähistel ning lebab 18m sügavuses kiilul püsti.

Bungsberg
Sügavus põhjas: 38m
Dekid: 27-33 m
Pikkus: 70 m
Laius: 11 m
Vaatamisväärsused: Kaptenisild, meeskonna eluruumid, masinaruum
Ohud: Võrgud, sügavus,
Nõutav tase: Rescue diver

Vrakk lebab Naissaare lähistel kiilul püsti 38m sügavusel. Tekid asuvad sügavusel 27-33m. Vrakk on ühes tükis ning hästi säilinud. Ehitati 1924.a. Howaldtswerke's Hamburgis ning kandis esialgu nime Eva. Bungsberg jõudis ta olla üsna lühikest aega. Teadaolevail andmeil uppus ta 1943. aastal miini tõttu.  Üks Paremini säilinud vrakke Tallinna lahes.

Christine
Sügavus põhjas: 29m
Dekid: 25-26m
Pikkus: m Laius m
Vaatamisväärsused: rooliratas
Ohud: kalavõrgud, sügavus
Nõutav tase: AOWD

Endine Hollandi kalatraaler (ex Marie, KW 40) Ehitatud on laev 1916. aastal Maasluijs laevatehases, 127 brt. Laev kandis hukkumise  ajal numbrit ORe-35 ja oli Saksa Ost-Reval flotilli valvelaev. Laev hukkus 24.05.1943. aastal miinide traalimisel Tallinna lahel. Vrakk lebab 29 meetri sügavusel. Tugev plahvatus on moonutanud kogu laeva vööri ja keskosa. Laeva tekil on redel ning endisel kapteni sillal lebab siiani katkine rool.
 
MO 4
Sügavus põhjas: 44m
Dekid : 42 M
Pikkus: 26,9m
Laius: 4m
Vaatamisväärsused: Dekid, Illuminaatorid
Ohud: Sügavus ja asukoht keset laevateed
Nõutav tase: Rescue diver

MO-4 ehk Malõi ohotnik, puukerega madala joone ja  võimsate mootoritega kiire hävitaja. Arendas kiirust kuni 26 sõlme oli relvastatud 2x 45mm ja 2x 12,7 mm kuulipildujatega. Samuti suure hulga erinevate pommidega. Asub Tallinna lahes 44m sügavusel laevateel.  90-date keskel lõhati miinituukrite poolt  vraki ahtriosas olnud torpeedod, mille tulemusena on ahter purustatud.

Traktoristka
1946 aastal sai tollane ENSV Saksamaalt reparatsiooni (sõjakahjude  hüvitamise) korras 1943 ehitatud  laeva, mis ristiti merel võõrana  tunduva nimega "Traktoristka". Laeva kere oli valatud raudbetoonist ja  mootorid olid võetud dirizaablilt.  Pikka iga ei olnud aga sellele  laevale antud, sest 1952 aastal jooksis "Traktoristka" naissaare all  madalikule, lahtipäästmisel surusid kivid laeva kere katki ning alus  uppus.

Täna lebab "Traktoristka" vrakk Naissaare lähedal madalas vees,  sügavused 0,5-3 m. Vrakk on mitmeks tükiks, millest suurim ja paremini  säilinud on ahtri sektsioon. Vöör on samuti veel täiesti äratuntava  kujuga. Vraki ümbruses on kivine ja liivane põhi ja vrakk on  vetikatesse kasvanud. Ahtris on näha kahe sõuvõlli kohad ja ka üks vindi laba ulatub liivast välja. Samuti pakub vrakk mitmeid võimalusi  lihtsateks sisenemisteks, kuna trümmide kõrval on moodustunud väikesed kambrikesed, milles puudub muidu vrakkidel tavaline sade ja kuhu  sisenedes on võimalik valguse järgi uuesti välja tulla.